Väikesed lõbusad seigad..

Väikesed lõbusad seigad..

Eile siis käisime peol, nagu ikka, alguses olime kaunid tasased hiirekesed baarileti ääres hiljem hullutasime tantsuplatil! Lõpuks ometi tutvusime lähemalt kohaliku surfipoisiga – meeldiv! Päris naljakas oli tõsiasi, et meie kohalikus klubis oli kõvasti rohkem ülesse löödud noormehi kui beibesid.

Kuna teemaks oli Brasiilia siis olime kostüümivalikul rohkem kasutanud rohelist! Brit oli väga kaunis ja ülipikk oma uute platvormide ja seelikuga. Ta on üldse sellel nädalavahetusel sensatsiooniliselt riietunud – reedel vaid veidikene pikem topp ja retuusid – seega pool kanni täitsa paljas – ja siis laupäeval miniseelik ja kontsad, mida tal Eestis ei pidavat üldse olema. Vahva!

Peol hängeldasime alguses omaette, ega mina pole ju suurt mingi seljakotirändaja, ja kõik kutid kes peol olid on ju kas meie või mõne ümberkaudse hosteli seljakotirändajad – seega noh üldjuhul suvalised eurooplased. Kohalikke sellistes kohtades üldjuhul ei näe, kui siis töötamas. Seega olimegi üsna üllatunud, kui jäime silma päris Aussi surfipoiss Jackile. Jackil olid mõnusad laiad õlad, kõht lame kui triiklaud (kitarr oli omast käest võtta), paksud poolpikad juuksed päikese käes pleekinud – no põhimõtteliselt nii nagu te kõik ühte korralikku surfipoissi ette kujutate! Jutu peale saime ja vahvalt aega viitsime, tuli välja, et Jack on 25 (ta ise arvas, et on juba väga vana :D) aga kortsud tema silmade ümber olid 40 aastase omad – seega tuli mul tahtmine hakata päikesekreemi kandma igaks juhuks ka öösel ja ostunimekirja lisasin laia äärega kübara J!

Pidu sai läbi aga meil oli isu veel veidi linna peal hängeldada – läksime kolmekesi õllejahile. Vastu tuli hoopis suvaline eurooplane (loe: seljakotirändur näiteks), poiss tahtis suitsu teha, aga tikud ei töötanud. Proovisime kõik üksteise võidu sädet kätte saada – ebaõnn.

Tore surfipoiss Jack astus kõrval olevasse 7Elevenisse ja ostis poisile d(t)säksi – välgumihkli J. Meie arvasime, arvame ikka veel, et üsna nunnu heategu sai tehtud ju, kuigi noh suitsetamine sakib!

Õlut ei saanud, alkoholipood oli kinni - Brit ostis sokolaadipiima ja kartulikrõpsu! Tillerdasime veel veits ja läksime laiali.

Kuna meil siin Wake Up hostelis hakkab esimene nädal ühele poole saama, siis oleme viimastel päevadel mõelnud, mis ja kuidas edasi. Neljapäeval otsustasime, et läheks õige Cairnsi – mis on idakaldal maailmakuulus väike (nii umbes 120 000 elanikku) turistilinnake, et seal tööd otsida, ookeanist mõnu tunda ja päikest võtta.

Eile siis tuli see jutuks, küsisime surfipoiss Jackilt nõu, mis ta plaanist arvab. Tema aga on pärit Melbournest mis aga asub hoopis täitsa Austraalia lõunakaldal. Koos jõudsime arusaamale, et oleks Melbournis meile kohta kus töötada, lõbutseda ja uut reisisihti otsida.

Täna siis oma väsinud pühapäeval võtsime end kokku: helistasin Melbournis olevatesse seljakotirändurite hostelitesse ja vaatasime endale transpordi. Kokkuvõtteks: homme, esmaspäeval 21.09.2009 20.45 jätkub SEIKLUS Sydney-Melbourne rongis 11tundi.

Kirjutamisteni musikalli annakas ja brit!

NB: Uues hostelis pidi wireless olema tasuta, ootame näeme, loodame parimat J!