Wednesday, April 28, 2010

Meie Melbourne aeg on märkamatult täis tiksunud. Ilm on läinud jahedaks, talv hakkab saabuma, nii et pakime kokku oma elu 8 kuud ja rändame edasi. Maha jäävad väga armsad inimesed, keda loodame kindlasti tulevikus veel kohata.

Esimesena lendame me täna 29.04 Brisbane, kus veedame veel ühe korraliku linnapreili nädalavahetuse ning kuulame kuidas John Mayer meile natukene lõõritab. Pühapäeval lendame sealt 1600km üles poole väikesesse linna nimega Townsville. Seal läheduses otsime endale ühe hosteli, mille abil leiame endale loodetavasti farmi tööd. Jah, te lugesite õigesti! Meist saavad McLeode tütred! J

Miks me aga seda kõike teeme on sellepärast, et inimesed, kes on 3 kuud farmis töötanud ning vastava paberi selle kohta sealt saanud, saavad kandideerida teise aasta viisale.

P.s. Anna-Liisa ostis endale ka seljakoti, nii et oleme nüüd korralikud backpackerid.

Monday, April 12, 2010

Sünnipäevanädal - väike Anna-Liisa sai 25!





Nagu ikka, kõige kurvem päev aastas on 5.aprill – kui oodata tuleb jälle terve pikk pikk aasta järgmise sünnipäevani! Kui see lõpuks kätte jõuab on lausa kohustuslik võtta terve nädal ja nautida pika ootamise vilju!

Aasta 2010 sünnipäevanädal algas küll kehvemine kui muidu – palavik ja paistes mandlid pole just kõige mugavam algus poemeeleolule! Õnneks kogus kõik piisavalt hoogu ja kuidagi õnnestus mul siiski 25aastaseks saada!

Ametlikult algas pidu Austraalia aja järgi laupäeva 03.04.2010 õhtul, kui õde Katrin andis loa Ameerikast tulnud paki avada, aga seda ainult juhul kui me discole tähistama läheme! Sealt siis ka minu teine ametlik sünnipäevakingitus – imeilus, spetsiaalselt mulle meisterdatud suure roosa kiviga sõrmus – mis näeb täpselt välja nagu printsessikroon! Brit tegi miljon ja kaks pilti kingiavamisest – ma armastan oma sünnipäeva!

Avapauk siis meie “koduklubis” 4tänavablokki mäest alla – kepsutasime jalga ja seekord oli Briti kord hüüda rõõmsalt ja entusiastlikult – Tal on täna sünnipäev! Imekombel seekord me kiirsöögikohas ei lõpetanudki. Imekombel pole ma juba mitu nädalat ühtegi juustuburgerit söönud!

Pühapäev algas Britu sünnipäevalauluga mulle – tort ja lilled! Ta ärkas tunde varem, et pidźaamas turule joosta, lilled tuua, tort valmistada – ja kõike seda kuna Mul on täna sünnipäev! Ametlik kolmas kingitus – me lähme Britiga John Mayer’i kontsertile!

Sõime kooki ja kuna ilm oli imekaunis läksime linna peale jalutama – tegime karusellisõidu ja nautisime Melbourne kesklinna!

Õhtusöök oli plaanis kell 19.00, kell 17.00 sain sõnumi, et ma ennast ikka linnapreilile kohaselt ära kaunistaksin ja pidulikuks õhtusöögiks valmis oleksin! Sõnum tegi mind pisut ärevaks, et kas ikka eelmisel õhtul valmis pandud kostüüm on piisavalt uhke.

Ülikonnas peigmees oli 20 minuti hilinemisega kohal ja õhtu võis alata – härra Juhataja viis mind kesklinnas olevasse Sofiteli hotelli 35ndale korrusele imeilusa vaatega restorani Atrium (vaadet saate nautida siit: http://www.sofitelmelbourne.com.au/cpa/htm/htm_home.asp )

Otseloomulikult pidi härra veidikene ülemäära uhkeldama ja tellis mulle kohe alustuseks pokaali kalleimat śampaniat ja õhtu võis alata! Tuunikala Carpaccio (imeõhukesed tuunikala viilud vürtsikas kastmes), Sashimi (Jaapani delikatess – värske toores mereannifilee – niiii maitsev!), part ja Filet Mignon (pooltoores, seest mõnusalt roosa ja minu lemmik – nämmnämm).

Terve üüriraha maha söödud ja veinid lõpetatud – läksime kohtama Briti ja Emilyga (Itaalia tüdruk restoranist) – tegime napsud LaCameras, võtsin vastu sünnipäevaõnnitlused ja suundusime järgmisesse kokteilibaari nimega Black Pearl (Must Pärl) – see on taaskord üks paljudest Melbourne ülitoredatest leidudest! Must Pärl on väike lounge tüüpi kokteilibaar– kus on ülimalt osavad baarimehed, väga kallid kokteilid ja suurepärane õhkkond! Baar kus kutid imelisi jooke kokku vorbivad on väiksem kui pool tavalist hrusovka kööki – mis teeb olemise eriti koduseks!

Kokkuvõttes sobilik koht alustada oma õhtut maitsemeeli turgutava imejoogiga! Kokteilid ja pidufotod hiljem suundusime ümber nurga Latiino tantsupeole! Pühapäeval elavat muusikat ja tantsutaldasid äratavat kohta on keerulisem leida – NightCat (Öökass) on üks kus seda pakutakse! Sünnipäevale kombekalt oli meil lõbu laialt!

Esimese kingitusena viis Ryan mind juba kaks nädalat varem poodlema ja täiendas veidikene minu riidekappi seljakotirändurile mittekohaste liiga kallite hilpudega! Armastan oma uut Dieseli jakki!

Lühike uni vahele ja juba kohtasime tüdrukutega, et minna loomaaeda! Ilm oli imeilus, vaatamata väsimusele jalgades oli tore töövaba päev! Kahjuks elevandibeebi Mali’t näha ei õnnestu, järjekord 5minutiliseks vaatlemiseks on vähemalt 500 meetrit pikk – andsime loobumisvõidu. Näeme gorillasid, suuri elevante, kaelkirjakuid, viite uhket lõvikuningat, meerkat’e (väikesed orava, kassi, roti moodi väga lahedad loomakesed - http://en.wikipedia.org/wiki/Meerkat ), emusid, koaalasid ja lõpuks ometi ka känguru ja Platypus’t ehk siis nokklooma (pardi noka, kopra saba ja saarma uimedega imeloom). Hiljem viib Ryan mind India restorani õhtusöögile – paneme punkti sünnipäevanädalale – jätkan antibiootikumikuuriga!

Vaikselt pakime kohvreid ja kavatseme Melbourne selleks korraks maha jätta. Ilm on külm 15C ja tuuline - talv on tulemas, nii et lendame sooja ilma otsima. Kui kõik plaanid paika saame, anname täpsemalt teada mis ja kuidas! Ryani saatsin Euroopasse, seega nüüd olen taas rohkem vallaline kui kaks nädalat tagasi! Tervis on ikka üsna kehv - köha ja nohu ja peavalu - õnneks Britu ikka hoolitseb mu eest hästi!

Wednesday, April 7, 2010

Ajutine peika





Mõned teist on ehk juba avastanud, et mul on tekkinud austaja! Üllatus üllatus ikka juhtub nii, et teenindajad, baaridaamid, juhatajad, püsikliendid ja kogu see omamoodi veider baarimull hingab oma eraldiseisvat elu. Nii siis juhtus, et kallim kuuks ajaks on minu juhataja restoranist – jah ma tean – cliché te ütlete!

Mu õemees kommenteeris seda nii: “Anna-Liisa, It’s OK to date outside work!” (ehk siis: Anna-Liisa, on täiesti normaalne käia kohtingutel inimestega väljaspool töökohta!)

Oma kuus nädalat oleme käinud kinos ja lõunatamas, jalutamas ja piknikul, tantsimas ja kokteilibaaris – kujutate ette küll – veidikene nagu filmis! Mõned nädalad tagasi mainisin ühel pärasttööd kiirkohtingul enne kojuminekut, et vahva oleks sõita linnast välja ja peatuda mõnes looduskaunis kohas.

Minu poolt sinna see idee jäi, aga tuli välja, et sellega olin külvanud väikese seemne. Ryan – minu juhataja, minu ajutine peika – helistas juba mõned päevad hiljme, kui Brituga surfarite rannas peesitasime, et mis päevad oleksid võimalikud meie lühipuhkuseks.

Seletuseks siis nii palju, et Ryan lendab pühapäeval 11.04.10 Euroopasse 6 nädalasele reisile ja meie arvatavasti lahkume Melbournest kaks nädalat hiljem – väga suure tõenäosusega Ryaniga me pärast pühapäeva enam kunagi ei kohtu, kui me muidugi tulevikus Melbourne tagasi tulla ei plaani! Reisimise rõõmud ja mured – nii palju toredaid inimesi kes kõik jäävad laia maailma ripakile!

Ryan sõidutas mind maale – Daylesford’i – 1,5 tundi kiirteel ja olimegi kohal! Daylsford on väike linnake, kus põhiroll on lõõgastusturismil – piirkonnas on allikad – seega siis Victoria Värska Spa!

Linn on täis spasid, kohvikuid, restorane, hipipoode ja värsket õhtu! Peamiseks majutuseks on iseteenindusega luksuslikud puhkusekorterid, ühes sellises peatusime ka meie! Kodu kaheks ööks oli lihtsalt superkaunis! Barn - väljast nagu suur puukuur, millest ka nimi aga seest läbi kahe korruse ehitatud kõigi mugavustega imeline peatuspaik!

Alumisel korrusel avar köök, 10kohaline suursugune söögilaud, väike külaliste magamistuba – mis oli suurem kui ükski korter mida elu jooksul rentinud olen, kaminanurk – et pärast õhtusööki diivanil veini ja seltskonda nautida!

Avar trepp viis magamistuppa – säravvalgete linadega voodi oli perfektselt ülesse tehtud, mõnus lugemisnurk akna all ning romantiline vanninurk kohe sealsamas!

Kogu sisustus oli ehk veidikene liiga arhailine ja suursugne minu maitsele – et igapäevaselt end sellises olustikus kujutada aga üliromantiline peatuspaik klappis suurepäraselt linnakese mõnusa hingamisega ja kiirpuhkus võis alata!

Nutikaid sisustusideid leidus nii sees kui väljas, maja ees oli tagasihoidlik maitsetaimede aiake – kust ka oma rummikokteilide tarvis münti leidsime, tee jaoks vaarikavarsi, õhtul istusime õues ja nautisime ilma ja veini!

Austraallased armastavad oma grillipidusid, selle tarvis on neil pea kõigis suuremates ja väiksemates parkides ülesse seatud gaasigrillid mis on tasuta ja kasutamiseks kõigile – peaasi, et igaüks enda järelt koristab! Nii pidasime ka meie maha oma väikese grillipeo – kreveti- ja kanavardad, värsked grillitud köögiviljad kõik maitses lihtsalt super – nii võib ka minust meisterkokk saada – või siis ikka mitte!

Puhkus enne sünnipäevanädalat tundus olevad suurepärane mõte – kui ma ainult tagasi linna jõudes väga haigeks poleks jäänud! Taaskord olin mina see kes 4 päeva järjest kõrge palaviku ja paistes mandlitega voodis pidin vaevlema – taaskord Melbourne traumapunkti külastama ja ikka veel antibiootikume sööma! Lisaboonusena seekord külmavill – mis ilutseb kõigil sünnipäevafotodel.