Häid jõule kõikidele musirullidele!!!!

Brit ja Anna-Liisa

Hei hei hei,

mina käisin täna oma esimeses Austraalia Pilatese klassis! Lõpuks ometi võtsin ennast kokku – tunnen ennast suurepäraselt, kuigi lähenev lihasevalu annab vaikselt tunda. Õnneks muidugi reserveerisin endale trennid kuni neljapäevani – ootame vaatame kas ma reedel üldse voodist ülesse saan!

Muidu on elu ikka – töö ja pidu. LaCamera’s tunnen ennast juba täiesti Oma Jopena! Vahvad ja toredad inimesed töötavad seal – eks ikka on veidikene klatsi ja muidu susserdamist, nagu igas normaalses teenindusettevõttes! Riidelaos meeldib mulle ka väga – esiteks on see suurepärane vaheldus teenindamisele ja teiseks olen ma ju loomult täielik nohkar! Naudin numbrite arvutisse toksimist, organiseerimist ja loendamist, iga tööpäevaga õpin rohkem ja rohkem tundma arvutisüsteemi, mis on erinev kõigest millega ma varem kokku olen puutunud!

Restorani KängBäng on lahe, minu lemmikud on:

Sharon - töötanud LaCameras juba üle 2 aasta – seega on tal üsna palju sõnaõigust ja kui tema poolehoiu võidad on lahe! Ma võitsin tema südame kui kinkisin talle sünnipäevaks kimbu iiriseid – tuleb välja, et austraallased pole suured lillekinkijad. Sharon teretab minuga eesti keeles ja küsib Kuidas mul läheb, ja vastab ise kiirelt HÄSTI!

Guilio – (loe: dźuuulio) Esimene itaallane kes minu südame on võitnud! Ka tema on ka üks vanemaid restoranis. Nagu kombeks tervitab ta kõiki neidusid mõnusa matsuva põsemusiga ja sooja kallistusega – sama muidugi ka vahetuse lõpus ja põhimõtteliselt ükskõik millal keegi vajab tujutõstmist. Guilio juuksed on süsimustad ja krussis nagu Margitil – väga lahedad!

Kartik – poleks kunagi uskunud, et mõni indiaanlane võib nii tore olla kui Kartik. Ta tuleb tööle ja aitab kõiki tüdrukuid ja on alati tore ja kannatab välja kõik naljad mida me kõik koos suudame välja mõelda stereotüüpsete indiaanlaste kohta (mõelge nüüd kõik Abu peale Simpsonites). Minul ja Sarah’l on pärast mingit staffi väljaminekut luba Kartikut kutsuda CatShitiks, kõik poisid püüavad meile selgeks teha, et nii pole ilus – aga nad pole lihtsalt meie Gängis – mina, Kartik ja Sarah.

Sarah – ma pole elu sees kuulnud nii ropu suuga tütarlast, kes võib olla nii tore! Sarah on pärit Maltalt – Malteees nagu ta ise pikalt venitab!

Damian – meie kõigi lemmik manager Uus-Meremaalt. Ta on suur ja tugev nagu Gerd Kanter aga süda on tal soe! Hoiab kõiki tüdrukuid ja oma lemmikuid veel rohkem!

Boris – venelane, 22, peast sooda! Boris aitab meil kõigil pühapäeva õhtud üle elada. Õnneks töötab Boris ainult laupäeval ja pühapäeval, sest nädala sees on ta raamatupidaja. Keegi meist ei suudaks teda rohkem kui 2 õhtut välja kannatada! Ta on väga naljakas, Hip Hopon ta lemmik ja meie temaga oleme WestSide!

Jon – manager kes on minust 2 kuud noorem – tuleb nii välja. Pool itaallane, näeb välja nagu eurooplane aga räägib nagu austraallane. Meie silmarõõm – Jon on trennifriik ja tal on väga peenike kann ja kepsud! Kuna ta joob palju erinevaid sporgijooke siis ta on üsna agressiivne ja vihane – nagu me ikka tema üle nalja viskame – päeva lõpus aga lähme ikka kõik koos alla baari ja teeme ühed õlled!

Wade – baaris – tegi mulle MixTape-i (loe: kokku miksitud lugudega CD), ta õpib ja tegeleb muusika ja heli värgiga! Ta kiitis heaks meie viimase aja ostu – mega nunnud imepisikesed kõlarid – meil on nüüd pidu rannas, oma toas, pargis – kusiganes oleme meie on nüüd ka muusika!

Mida enam ma siia kirjutan, siis tunub, et töö ongi ainult naljategemine. Igal juhul see erinevate inimeste meka meie restoranis on väga meeliülendav! Amit, Ryan, Zandy, Nicky, Paul jnejne Nemad jäävad järgmisteks kordadeks!

Meil on restorani jõulupidu 28. detsember, sõidetakse linnast välja – joogid ja söögid – ootan põnevusega. Järgmiseks päevaks on organiseeritud PaintBall – ma olen veel üsna kahevahel kas ma tahan sellest osa võtta – aga üsna kindlasti lähen kohale, barbecue, suvekuum ilm ja vaba päev kuluvad pärast Staffipidu ikka ära! Bardot’ (ladu) jõulupidu on töökoha lähedal asuvas baaris 18. detsember.

Jõulumeeleolu ei ole aga päkapikud käivad!

Meie elukohast 5minuti jalutamise kaugusel on suur turg – liha, mereannid, puu-ja köögiviljad – üldjuhul avatud varahommikust lõunani. Eelmisel nädalal külastasime Victorian Marketit aga kolmapäeva õhtul 6st – 10ni – mis on melbornlaste seas populaarne kogu suve! Köögiviljad koristatakse lettidelt, asemele tuleb maitsev söök – mereannid, känguruliha burgerid, pannkoogid Hollandi moodi ja palju muud, Sangria voolab ojadena! Meelelahutuseks on ülesse seatud mitu lava kus esinevad kohalikud bändid. Võib ausalt öelda, et õhtune turg on populaarsem kui lõunane kapsajaht lettide vahel, mitte et ma ise ei fännaks turul kapsaid, porgandeid, meloneid jm sellist jahtimas käia!

Järgmise korrani!