Esmaspäev kujunes meil Sydneys üheks pikaks turistipäevaks. Kõik algas sellest, et Wake Up’ ist pidime välja kolima 10 hommikul, õnneks saime oma suured ja rasked kotid siiski nende kappidesse hoiule panna (8AUS 24h). Kapp oli suur ja mahutas nii minu kui Briti suuremad ja väiksemad kodinad ühte kappi!
Alustuseks jalutasime Chinease Tea Garden’isse – vaatasime ja imetlesime – tegime pilte! Hiinlaste Tee Aiakese piletiga sai kaasa sama päeva ajalehe, võtsime selle ja suundusime Darling Harbourisse, mis on siis sellenimeline sadam, mis 1980ndatel ehitati täielikult ümber turistidele ja niisama Sydneilastele vabaaja veetmise kohaks – ilus on siis jalutada - palju purskkaevusid, lastele mänguväljakuid. Sadamas on käe jala juures veemaailm ja loomapark, palju restorane ja kohvikuid.
Meie istusime Darling Harbouris mõnusalt kesksele jalapuhkamistoolile, sõime õuna, lugesime lehte – mina niisama uudiseid ja Brit spordilehekülgesid.
Kuna sadam on keskklinnas, väga mõnusa jalutamisekaugusel peaaegu, et kõikidesse turistikohtadesse, kust võiks läbi astuda kui vähegi aega on, otsustasime jalutada Sydney Towerisse, mis on siis Sydney kõrgeim vaateplatvorm – taaskord imetlesime vaateid ja klõpsisime veits mälestuseks! Ka selle piletiga oli boonus, saime kaasa teha OzTrek’i – kiirülevaade Austraalia kauneimatest ja niiöelda kohustuslikest turistikohtadest. Üks osa OzTrekist oli liikuvatel toolidel, seega saime Brituga korraliku 3D pildi pluss lunapargisõidu ühe piletiga! Väga lõbus oli!
Hiliseks lõunaks jalutasime taaskord ooperimaja lähistele, ostsime toidu kaasa ja istusime pargis.
Pärast kõike seda trampimist olime juba päris väsinud, aga kell ei tahtnud edasi liikuda, seega 4 tundi oli rongini. Käisime paaris raamatupoes, istusime tunnike internitikohvikus ja lõpetasime oma päeva Sydneys hosteli lähedal pubis klaasi Chardonnayga!
Nüüd on meil olemas ka TaxFileNumber. Seega töö leidmisel hakkame seaduslikult makse maksma - aasta pärast peaks tuludeklaratsioonis plussid ja miinused kokku arvutama ja kui kõik läheb nii nagu peab makstakse meile mingi osa makse tagasi.
Rongisõit oli pikk (11h), istmed olid õnneks üsna laiad ja jalavaheks oli ka piisavalt ruumi. Rong oli pooltühi, nii et mõlemad saime kahe istme peale pikali visata ja jõukohaselt und kiskuda.
Melbournes hostelisse jõudes tuli välja minu (al) esimene äpardus – kuna pühapäeval olin mina see, kes helistas erinevatesse hostelitesse Melbournes, et reserveerida meile selleks nädalaks ööbimist siis mingi hetk oli valinud vale nr ja vale hosteli. Broneeringut meil polnud selles vaid hoopis linna teises otsas olevas hostelis. Kõik laabus hästi, saime toa nädalaks siiski siia kuhu tahtsime ja helistasin ka teise kohta ja kustustasin meie broneeringu seal.
Siiamaani pole arvelt raha võetud, broneeringu tingimus oli, et kui 24h enne broneeringu algust broneeringut ei kustuta siis võetakse esimese öö raha kaardilt ikkagi. No kui hiljem võetakse siis võetakse – tegijal ikka juhtub!
Pesime ennast puhtaks, läksime jalutama, hostel nagu ka eelmine asub üsna hea koha peal, jalutamise kaugusel südalinna!
Uus elukoht on aga kõvasti kehvem kui eelmine. Päevinäinud laudpõrandad, lifti pole ja me elame 4jandal, muidu pole midagi aga oma 20kiloseid kotte oli hommikul vara ikka väga raske ülesse tassida. Seinad, laed on papist, kõik klõpsud ja jutuajamised on igast ilmakaarest kuulda, duśiruumi temperatuur on jahedam kui eelmises kohas ja tagatipuks elavad kõrvaltoas sülelaps ja selline 3aastane. Eks odavama hinna eest saad odavamat kraami, tuleb ikka välja, et me pole suurem asi rändajad – mugavused on meile üsna olulised, noh saame hakkama – karastume iga päevaga.
Ilm on kõvasti jahedam kui Sydneys, väga tuuline. Tegime jalutuskäigu ja lõunast tulime tagasi, et väike uinak teha.
Melbourne (3,7 miljonit elanikku) siiski tundus üsna lahe kohake, seega koju me veel ei tule!
