Elu on hetkel veidikene igav – tavaline see tähendab. Käin tööl ja siis koju! Brit otsib tööd ja mina plaanin ka paremat kohta (loe:palka) vaatama hakata! Internet on ikka aeglane ja ilm läheb iga päevaga paremaks ja paremaks – ei oska ette kujutadagi kui heaks see siis lõpuks minna saab.
Nagu Briti viimasest uuendusest võisite lugeda oleme mõlemad tulevastest kortsudest ära hirmutatud! Ma pole nii noortel inimestel enne nii sügavaid kortse näinud kui siin - Austraalias! Igapäevaselt, jah ka pilves ilmaga, kasutame 30SPF päikesekaitsega niisutavat kreemi näole ja kaelale, päikeseprillid peavad olema siin ekstra suured ja ülitumedate klaasidega!
Nii on kujunenud, et esmaspäevad on puhkepäevad – üldjuhul proovime teha või näha midagi. See on muidugi ka päev kui nädala töö- ja peoväsimus korraga selga kukub ja ega siis enam muud teha taha kui istuda kohvikus või pargis ja nosida midagi meelt lahutavat! Seekord lõõgastusime taaskord ühes oma lemmik sushi kohas, üllatus üllatus koha nimi on Sushi Sushi! Tegime mõned California rullid ja meie suureks lemmikuks saanud kalamarja ehk Tobiko rullid!
Seekord saime kokku meie uue sõbra Chrisiga – käisime kinos mis nägi välja nagu Kosmos enne remonti! Kindlasti pole see kinomaja melbournlaste seas kõige populaarsem, arvestades, et olime kolmekesi ainsad filminautlejad. Filmiks seekord “All about Steve” (Kõik Steve kohta/jaoks). Isiklikult ma ei soovita seda filmi mitte kellelegi! Paar nunnut ja tobenaljakat naerukohta aga üldiselt tüüpiline Ameerika mittenaljakas romantiline jant (Brit kirjutab oma arvamuse hiljem).
Kolmekesi suures kinosaalis on üsna kummaline filmi vaadata, aga sellel on ka plusspool: kommipaberitega võib pingevabalt krõbistada nii kõvasti kui võimalik, eesolevale seljatoele asetatud jalad ei jää kellelegi ette, magamisest ja kõva häälega kommenteerimisest rääkimata – seda kõike me kolme peale kokku ka ära tegime!
Saime endale reisimaskoti – kaks nädalat tagasi reedel baaris tööl olles leidsin tipitopsist KäsnaKalle (Sponge Bob) mobiiliripatsi. Kalle kaotas esimese kahe nädalaga ühe oma jäseme – sellest on kahju, aga sellele vaatamata on ta vahva tegelane!
Teisipäeval sain varem töölt lahti ja koheselt pakkusin Britule välja plaani kinno minna – meil on suur kino-, poe-, lõbustuskeskus kahe bloki kaugusel! Mao’s last Dancer (Mao viimane tantsija) oli filmiks seekord. Kõigile kelle süda lööb korra kiiremini kui jutuks on ballett, soovitan kindlasti vaatama minna! Kõigile kes naudivad tõestisündinud lugude põhjal vändatud filme – soovitan vaatama minna, kõigile kes naudivad 70 – 80ndate kostüüme ja sisekujundust – soovitan vaatama minna!
Neljapäeviti oleme niiöelda mitteametlikult tähistanud nädalavahetuse saabumist. Pärast minu topeltvahetust restoranis olen teinud kiire söögi ja kiirustanud koju, kus mukime ennast ülesse, lööme klaasid kokku väikese kihisevaga. Seejärel võtame takso ja Crown Placa siit me tuleme. Crowne on suur hotell-kasiino, muidugi kõvasti väiksem kui hotellid Las Vegases aga siin on olemas kõik mis vaja ja veel rohkem: kasiino, klubid, pubid, restoranid, kino ja poodlemine! Crown tundub olevat koht kus alati on inimesi ja kus alati toimub midagi – no see on ju kasiino, seega väga sobilik neljapäevaseks tantsuks.
Reedeti võtame vabalt!
Laupäev on on siin ülelinna pidupäev, mida me ka vääriliselt tähistada püüame. See nädal jõudsime koju kui korterinaabrid olid tööle minemas, jalutasid meile trepil vastu. Pidu on siin nagu pidu ikka, kuigi muusika suuremates klubides ja poodides hakkab vaikselt ära tüütama – ühed ja samad hitid päeval ja öösel. Kutte on klubides väga palju – mingil hetkel võiks öelda, et pidu siin on nagu Hollikas kolmapäeviti ainult vastupidi, poisse rohkem kui tüdrukuid.
Viimase aja tähelepanekud – meesbeibed ja mustad kostüümid. Suur osa meesmelbournlasi võib lahterdada beibede sektsiooni. Nad on ülihoolitsetud välimusega: föönitamine ja juuste triikimine kombineeritud suuremal hulgal juuksehooldusvahenditega on igapäevane vannitoa toiming. Neoon maikad, roosad särgid, ülikitsad teksad, säravad teravate ninadega kingad ei ole enam ainult naiste teema! Otseloomulikult on enamus meesbeibesid väga heas füüsilises vormis ja väga maiad seda ka kitsastes t-särkides esitlema – mood on omada hiiglaslikke käsivarsi - õlalihaseid, kuuspakki ja väga peenikesi kepsusid (loe:jalgu).
Tundub, et musta värvi kostüümid on Austraalia mitteametlik töörõivastus. 90% tänaval koju-tööle jalutavatest kontoriinimestest on pealaest jalatallani riietatud musta. Ei ole vahet kuidas seelik istub ja kui pikad või pigem kui lühikesed on viigipüksid, kui väljaveninud särk või kui mitte figuurile vastav on kleit, kui see on musta värvi siis see on OK. Ka minu töörõivastus on must – särk peab olema varrukatega, muidu ettekirjutusi ei ole.
Ja tore lugeda et teil läheb toredasti ja waffalt,kes käib suvilas peesitamas,kes teenib perele pappi,tõeline perekond!!!! Ja seda et ilmad ilusad ,on rõõm kuulda.. Aga meil siin sajab ilusaid kuldkollaseid lehekesi mis on ka väga armas ja kui päike veel paistab siis unustad et on külm ja niiske ja pead kandma- pekijopesid-...Ja tervitage Käsnakat!!!
ReplyDelete