Ohhoooo...Melbourne on mees-beibede pealinn! See on nüüd lõplikult kinnitust saanud. Mehed on siin kõik üles pumbatud. Näha saab lihaseid, mida ma ei teadnudki, et üldse eksisteerivad. Biitseps on pingul ja kõhul saab kitarri mängida vabalt kuuel keelel. J Peegli ees läheb neil kindlalt sama palju aega kui naistel(sain sellele ka isiklikult kinnitust, olles varem valmis välja minema, kui mu uus sõber Andrew ). On ju vaja föönitada ja sirgendada enda kiharaid ning panna ohtralt erinevaid juuksehooldus vahendeid. Ja tulemuseks ongi see, mida me näeme välja minnes....beibed! Samas pole hullu midagi, silm puhkab J.

Naised pole nii ilusad, sellised tavalised ja natukene vormikamad. Nii et meie sobime siia keskkonda suurepäraselt oma kaunite kortsuvabade nägudega ja ka kurvikus koputab vaikselt uksele. J

Eelmise nädala laupäeval oli minu viimane tööpäev, mis lõppes alles hommikul kell 8. Sinna Levika-Juuksuri baari ei jäänud ma kauemaks pidama, sest nende tingimuseks oli, et kõik reeded ja laupäevad peab tööl olema. Mulle see ei sobi, kohe üldse mitte. See polnud minu plaan siia mandrile saabudes. Nüüd olen töötu. Aga hakkan see nädal asjaga jälle tõsisemalt tegelema. Kõige positiivsem oli selle töökogemuse juures see, et me saime endale 2 väga vahvat sõpra juurde. Nad(Chris ja Jason) võtsid meid täiesti omaks ja kindlasti tahame nendega ka edaspidi suhelda.

See nädal puhkasin ennast kenasti välja. Käisin ühe uue sõbra suvilas mõnulemas. Meri, päike ja külm õlu näpus- mis sa veel oskaksid tahta. Kõige kurvem oli ainult see, et Annakas ei saanud minuga koos seal idüllis viibida, kuna pidi tööl olema. Keegi peab meie peres ju ometi raha ka natukene sisse tooma J. Brit.