Nagu kokku lepitud, lendasime Britiga Gold Coasti’le, ehk siis kullarannikule tema 23ndat sünnipäeva pidama! Neljapäeva hommikul vara vara alustasime oma reisi ja kõik sujus suurepäraselt. Vaatamata sellele, et mõlemad olime magada saanud vaid mõned lühikesed tunnid, kuna eelmisel päeval pidime ju ausalt ja kohusetundlikult pidama ka St Patriku päeva. See on siin taaskord üks suur joomapäev – eriti muidugi kõigi iirlaste jaoks. Iiri pubid on puupüsti täis juba 3-4 päeval, tänavad on täis rohelistes kostüümides pidutsejaid!
Alustuseks mina muidugi magasin igal võimalikul momendil – üllatus üllatus! Magasin bussis teel lennujaama, magasin lennujaamas, magasin lennukil, magasin bussis lennujaamast hotelli, õhtul vajusin teleka ees unne ja peale seda vedasin oma väsinud keha mõnusale pikale ööunele!
Esimese päeva ettevalmistused tehtud – poering, õhtusöök, väike jalutuskäik rannas, plaanid järgnevateks puhkusepäevadeks – viskasime jalad laua peale, pudel veini ja telekaõhtu!
Reede 19.03 Briti 23s sünnipäeva – Palju Õnne! Päeva alustasime teemapargis – Wet n‘ Wild (Märg ja Metsik). Nii tore, lõbutsesime seal mõnusad 5 tundi! Alguses mina - vana argpüks - pidurdasin veidikene, aga Briti sünnipäeva puhul võtsin end kokku ja käisime läbi peaaegu kõik hirmsad ja vähemhirmsamad veetorud-lõbusõidud! Tagasi kodus, avasime oma värvikarbid, maalisime end kaunitarideks, riietusime printsessideks ja suundusime sünnipäeva õhtusöögile ja discensile! Peo käigus otsustas Brit, et mina peaksin kõigile keda kohtame mainima, et temal on täna sünnipäev. Eks ta arvas, et ma ei kavatsegi seda teha, aga näed, ma ikka tegin. Baaridaamid, kutid, suvalised möödakäijad – tal on täna sünnipäev! Kõik oli vahva, aga nagu ikka, peo lõpp oli see mida ikka veel meeles peame!
Seekord juhtus nii: Kõht oli tühi seega suundusime kehakinnituseks kohalikku Kebabipunkti.
- Brit: Palun üks kanakebab!
- Kohalik müüja mursanägu(loe: indialane): ei saa, see on sinu jaoks liiga suur!
- Brit: Midaaaa? Palun üks kanakebab!
- Kohalik müüja mursanägu: See on sinu jaoks liiga suur! Vali midagi muud!
- Brit: Hmh, okei palun üks pitsalõik ja friikartulid!
- Kohalik müüja mursanägu pobiseb midagi omaette...
- Brit: Palun pitsat ja friikartuleid, tahan friikartuleid!
- Mursanägu: Meil ei ole friikartuleid!
- Brit: Hmh, okei ma lähen räägin oma sõbrannaga!
Laupäev ärkasime puhkuselainel, erakorraliselt läks uni ära juba pool 10, seega oli piisavalt aega, et sättida ja randa suunduda. Õnneks oli jalutuskäik lühike, vaid 50 sammu ja juba saime rätile pikali visata. Mõnusalt veetsime päeva rannas lösutades ja lainetes möllates. Kuna kolmanda kategooria hurrikaan oli meist umbes 800 km kaugusel, oli ookean tavalisest veidikene tormisem – ujuma minna ei tohtinud aga rannal lainetes mängides oli lõbu laialt! Lained nüpeldasid meid mõnusalt pikali, vesi oli soe ja kõrvad on siiamaani liiva täis. Võtsime kerge õhtusöögi, avasime võlukarbi ja olime jälle peoprintsessid – disco forever (loe: igavesti).
Peol märkas meid inglise kutt, kes on oma ümbermaailma reisil – pidupidu ja oligi kojumineku aeg. Vahepeal selgus, et inglise kutt on tuletõrjuja - firefighter! Tubli poiss – nime ei kuulnud, muusika oli liiga vali. Jalutas meid kenasti koju, ja tundus, et tal oli lõbu laialt kahe Eesti plikahakatistega! Pärast klubi suundus Brit otsejoones meile tuttavasse kebabikohta, viskas viit kõigi müüjatega ja hävitas kebabi nagu mitte üks tüdruk seda enne teinud ei ole, või nii vähemalt väitis mööda jalutav kenakutt! Peale selle, et inglise kutt oli tuletõrjuja, tõstis ta Briti ülesse ühe käega (tavaliselt on see ju vastupidi, Brit tõstab ülesse kõik kutid), oskas peale inglise keele veel kolme keelt millest üks on Prantsuse – no tundub nagu supermees – aga siiski pärast varahommikust jalutuskäiku ookeani kaldal jätsime ta ukse taha! Meie kiindumus rummi vastu niitis meid seekord, pühapäev tuli raskelt! Ärkasime taaskord pärast üürikest und, kirjutasime end hotellist välja ja suundusime randa magama. Lubas tulla väga raske päikeseline päev – taevas oli sinine, ilm oli kuum ja pea lõhkus otsas! Meie õnneks ilm muutus ja keskpäevaks oli täielik pilvisus, paks ja tihe! Mõnus ja soe, magasime rannas nagu tulihingelised seljakotirändurid.
Meie sinisilmsed eesti tüdrukud ei osanud aimatagi millise päikesepõletuse võib saada täieliku paksu pilvise ilmaga – lennukisse astusime põleva kanni ja tugevate päevitusjoontega! Teksapüksid pole kunagi nii karedad olnud!
Ah jaa – pühapäeval magasin rannas kõhuli, siis magasin selili, siis uuesti kõhuli jne kuni kella 5ni, jalutasime tagasi basseini äärde, tukkusin seal, magasin bussis teel lennujaama, magasin lennujaamas, magasin lennukis, taksos olin seekord üleval – kuni vajusin oma armsasse Melbourne voodisse!
nii tore, et te pätud ka puhkama viisite :D nii nunnu pilt :)
ReplyDeletekurat ma tahan kaaaaa päikest!!!!
ReplyDeleteaga muidu läheb mul hästi:)
ja mul on hea meel et teil seal tore on:)
olge ikka mõnusad!