Üks mis kindel, austraallased on uhked oma spordi ja sportlaste üle! Vahel tundub, et Melbourne elabki vaid spordiüritusest järgmiseni. Talvel – Austraalia jalgpall (Aussie Rules), eurooplaste jaoks veider mäng kus väga lühikestes pükstes lihasmäed jooksevad pall näpus, et aeg-ajalt külakuhja kokku koguneda – naljakas on veel tõsiasi, et nende jalgpalliväljak on ümmargune.
Märtsis – ehk siis Austraalia sügisel Vormel 1 Melbourne rada, huvitav kuidas Schumacher oma hõbedases kostüümis see hooaeg vastu peab!
Kevade lõpetab hobuste võiduajamine ning suvi on tennise päralt. Kahjuks olime Melbournes alles liiga värsked, et julgus kokku võtta ja võiduajamistele minna. Sama viga korrata ei tahtnud – kui Melbourne hingas tenniselainel, olime ka meie tulihingelised spordisõbrad! Ei saa salata, Roger Federer ja Venus Williams on selle ala suurimad staarid ja nende mängu nautisin mina küll rohkem kui ma eales oleksin võinud ennast tennist kaasa elamas näha.
Australian Open tenniseväljakud asuvad Melbourne kesklinnast kolme trammipeatuse kaugusel, seega meile, linnatüdrukutele oli asukoht ekstra mugav.
Töökaaslased olid otsustanud minna kohapeale tennist ja olustikku nautima ning kutsusid mind kaasa ja mina omakorda võtsin Briti. Alustasime oma päeva ühe mõnusa hilise hommikusöögiga jõekaldal – päike säras kõrgel taevas ja lubas tulla kuum kuum päev. Tavapilet maksab 30 Austraalia dollarit, see avab uksed tennisemängude alale kus on 20 väikest staadionit ja 5 suuremat. Staarid mängivad suurtel platsidel ja seal on piletid 2 ja enam korda kallimad. Finaali pilet oli 350 dollarit, need olid muidugi ammu välja müüdud.
Põhimõtteliselt nagu iga teine üritus kuhu sattunud oleme käib alkohol ka siin käsikäes. Kohapeale jõudes olime õllejärjekorras ja alles pärast seda püüdsime ka mõnda mängu näha. Juhuslikult mängis ka Kaia Kanepi samal päeval Nadia Petrovaga, nägime ja elasime kaasa! Kokkuvõttes oli väga tore päev – lubasin, et võtan rohkem aega töölt vabaks, et nautida mida Melbourneil mulle pakkuda on!
Hea uudis on see, et lõpuks ometi sain jälile mis on lahti minu silmadega. Mul on Blepharitis – kellele see krooniline “haigus” võõras, siis põhimõtteliselt on mul liiga õlised silmad. Õli koguneb silmamunale ja laugude alla, millest tekib põletik. Lisaks igapäevastele ilutoimingutele pean nüüd hommikul ja õhtul oma silmi beebiśampooniga loputama. Silmameik ei ole soovitatav.
Melbourne loomaaias sündis elevant ja see on suur uudis. Kolmenädalane Elevandibeebi on siin uudistesaadetes suur staar, kolmenädalast beebit esitleti esimest korda veeburari teisel nädalal. Elevandibeebi sai nimeks Mali. Räägitakse, et kui tahad beebit näha pead ootama vähemalt pool tundi järjekorras – kindel plaan on see 100 kilone tita ka ära näha!
26. jaanuar on Austraalia päev. Austraallased lehvitavad lippe, grillivad vorste ja veedavad aega perega. Kindel mis kindel – austraallased armastavad oma puhkepäevasid – Bank Holiday’s nagu nad seda siin nimetavad – ehk siis panga puhkepäev. Tavaline Austraalia maksumaksja saab 1,7 päevapalka puhkusetasu, nii et neil pole mingit probleemi oma puhkust täiel rinnal nautida!
Juba mõnda aega elame oma armsaks saanud kesklinna korteris viis naist õnnelikult koos. Peale meie veel iirlane Triona, kiivitüdruk (Uus-Meremaal kasvanud aga 50% Cook’i saartelane) Cleo ja austraalia Kristy. Viis absoluutselt erinevat naist aga kummalisel kombel saame omavahel väga hästi hakkama!
Veebruar 21 oli Good Vibrations Festival (Heade vibratsioonide festival) – Basement Jaxx ja Killers olid peaesinejad – suurt muud polegi öelda, kui väga lahe üritus oli! Peale spordi kindel mis kindel melbournlased on väga uhked oma kontsertite ja Live-esinejate üle.
Eile 06.03.10 oli meil hull ilm! Lippasin tööle nagu tavaliselt, pool 12 ja nagu tavaliselt olin hiljaks jäämas! Päike oli soe, taevas mõned rünkpilved – tõotas tulla ilus laupäeva pärastlõuna! Ilm hakkas ilmet võtma aga mõne tunni pärast – taevasse kogunesid sinised tormipilved, tuul tõusis ja kell pool 4 õhtupoolikul hakkas taevast alla sadama golfikerasuuruseid raheterasid! Suurem osa lehti mis hommikul oli puude otsas oli õhtuks ummisanud kõik tänavad – vesi ja jää kogunes kõikjale. Trammiliiklus seiskus, rongijaam üleujutaud, mitmel pool linnas kadus elekter – Brit ja Kristy istusid kodus 30 minutit pimedas! Autojuhid istusid ummikutes ja jalakäijad oli läbimärjad!
Kuna restoranis teeme me ka toateenindust lähedalolevatesse hotellidesse siis pidime selleks õhtuks mõned suuremad hotellid ilma pitsa ja õlleta jätma – kuna liftid lakkasid töötamast! Poistel oleks kõva trenn olnud 18ndale korrusele joosta ja siis jälle tagasi, et uus last pitsasid ülesse tassida! Naljakas veel tõsiasi, et ka järgmisel päeval olid pooled kesklinna valgusfoorid pimedad!
Sünnipäevad on tulemas, seega otsustasime võtta mõned päevad töölt vabaks ja minna väikesele ärateenitud puhkusereisile! Neljapäeval 18.03 lendame Surfers Paradise – ehk siis saab teha ka mõned kauaoodatud rannapildid ja ehk leida mõned kenad surfipoisid ja pidada maha üks korralik 23s sünnipäev!
No comments:
Post a Comment